12. Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

12. nädala ülesandeks on tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis.

Alustan negatiivsest, positiivsete sõnumitega on alati parem lõpetada :)

Minu negatiivseks näiteks on Regionaalhaigla digiregistratuur. Kahjuks praegusel pandeemia ajal pole võimalik digiregistratuuris vastuvõtule registreerida ning kirjeldan olukorda nii nagu seda viimastest kordadest mäletan. Esiteks minu mäletamist mööda ei saa sisselogimist sooritada SmartID kaudu, vaid pead kasutama kas ID-kaarti või Mobiili ID. Kuna ma igapäevaselt ID-kaarti ei kasuta, siis juba rahakoti otsimine ning kogu järgnev protseduur võtab natuke liiga kaua aega. Telefon on aga alati käepärast ning kui tahta broneering teha läbi telefoni, siis poleks ID kaardist nii või naa kasu ja Mobiili ID kasutaja pole ma lihtsalt selle pärast, et enamik asju (enim kasutatavad minu poolt nt panga teenused) saab väga ilusti SmartID-ga ära aetud. Tundub kuidagi absurdne, et nad SmartID teenust identifitseerimiseks ei pea turvaliseks või on siin mingi muu põhjus, ei teagi. Igatahes, pärast sisselogimist ootas mind ees veebilehekülg, mis oleks pärit nagu 90-ndatest, kuigi see peaks olema üsna hiljuti arendatud. Proovides broneeringut teha, tundsin end ikka täiesti rumalana. Polnud seal mitte mingit loogikat, kuidas arste ja tasulisi või tasuta vastuvõtte broneerida. Proovisin ja pusisin ja lõpuks leidsin enda jaoks sealt mingi loogika. Aga... järgmisel korral, kui üritasin jälle aega broneerida, olin uuesti sama probleemi ees. Ja kuna tol hektel aega polnud, loobusin ning tegin kiire telefonikõne vastuvõtule. Kuna ma praegu ei saanud süsteemi toimimist või mitte toimimist kontrollida, siis ütlen, et nii oli see paar kuud tagasi, ehk on asi paranenud :)

Positiivseid näiteid oleks isegi üsna palju. Üldiselt on praegusel ajal suuremad veebileheküljed üsna hästi üles ehitatud ning kasutajasõbralikud. Näiteks Elisa. Lehekülg on loogiline, kiiresti on leitavad erinevad kategooriad ning huvipakkuvad tooted / teenused. Neil on ka juturobot Annika, aga temaga ma polegi ühendust võtnud, sest kõik, mis ma olen leheküljelt otsinud, sellele olen kiirelt saanud vastuse, nii et Annika on minu poolt jäänud tööta :) Lehekülg on ka visuaalselt hästi jälgitav, värvid pole silma häirivad ning populaarsemad tooted / teenused on pealehel välja toodud.

11. Arendus- ja ärimudelid

11.nädala ülesandeks on analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

Tarkvaraarenduse protsesside kirjeldamine sai alguse 60-ndatel aastatel. Minul puudus igasugune kokkupuude tarkvaraarendusega kuniks eelmise aasta sügisel otsustasin alustada õpinguid praegusel erialal ning esimese semestri kavas oli ka Tarkvaratehnika. Ausaltöeldes oli päris keeruline jätta meelde kõiki meetodeid ja nende sarnasusi ning erinevusi, kuna neid on palju ning igasugune ülevaade neist oli olematu. Kõige tuntumateks arendusmeetoditeks on kosemudel (waterfall), V-mudel, iteratiivne mudel ning agiilsed mudelid, kuhu alla kuuluvad näiteks ekstreeprogrammeerimine, Scrum, Kanban, Lean jne. 
Praegusel ajal on üsna tavaline kasutada omavahel kombineeritud protsesse, näiteks teeb seda Fujitsu Services, kes lähtub tarkvara väljatöötamisel firmasisesest meetodist, mis põhineb nii RUP-il kui ka agiilsel tarvaraarendusmeetodil. Fujitsu peab oluliseks RUP-i juures tarkvara arendamise eraldiseisvaid etappe: visioon, nõuete analüüs ja ülesandepüstitus, süsteemi analüüs ja disain, realiseerimine ja testimine, juurutamine ja hooldus. Agiilsete meetodite, eriti ekstreemprogrammeerimise juures, on oluline otsesuhtlus kliendiga, lihtsus ning tagasiside.

Tarkvara ärimudelite poole pealt tooksin välja SaaS (Software as a Service) ehk tarkvara kui teenus. Näiteks kõigile tuntud Microsoft Office 365. Microsofti rakendused nagu näiteks Word, Excel ja PowerPoint on olnud pikaajaliselt kasutusel nii töökohtades kui ka kodus. Microsoft Office 365 on aga pilvele baseeruv, mis laiendab Office teenuste parameetreid tohutult. Kasutavad saavad nüüd luua, muuta ning jagada sisu ükskõik millisest lauaarvutist, Macist, iOS-ist, Androidist või Windows seadmest reaalajas, kasutajad saavad kontakteeruda kolleegide või klientidega erinevaid kanaleid pidi, olgu selleks email või video konverents. Olgugi, et teenus töötab pilves, on suhtlus nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda turvaline.


Kasutatud kirjandus:
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid
https://getnerdio.com/academy/10-popular-software-service-examples/

10. Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kümnenda nädala ülesandeks on lugeda läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjutada selle kohta arvustus. Mina lugesin teksti eestikeelse tõlkena (http://www.kakupesa.net/hacker/).

Esimese positiivse asjana pean välja tooma selle, et teksti oli lihtne lugeda ja ka sellest aru saada. Kogu HOWTO oli kirjutatud selliselt, et ka nö lihtinimene, kes ehk alles teeb esimesi samme IT-maailmas või pole sellega üldse seotud, saaks kirjutatust aru. Tekst haaras kaasa ja pani mõtted jooksma. See meeldis mulle väga. 

Ma polnud endale kunagi teadvustanud või uurinud, mis tähendab sõna häkker ja ma usun, et ka suurem osa inimestest arvab, et häkker on keegi paha inimene, kes muugib sinu arvutisse ja tahab seal näiteks pahavara levitada või andmeid varastada vms. Tegelikult see nii ei ole. Selliseid nö pahalasi kutsutakse hoopis kräkkeriteks, mis minu jaoks oli täiesti uus termin. Aga kes siis on häkker? Häkker on indiviid, kellel on suurepärased tehnilised oskused, kellele meeldib probleeme lahendada ning piire ületada.

Autor on välja toonud häkkerile iseloomulikud jooned, milledeks on ind probleeme lahendada, kuid teisalt mitte sama probleemi mitmekordne lahendamine, igavus on paha, vabadus on hea, suhtumine ei asenda kompetentsi.

Häkkeril on neli põhioskust:
1. Programmeerimisoskus - autor on kirjeldanud lühidalt, kuid arusaadavalt, milliste programmide õppimisest peaks häkkeriks püüdlev inimene alustama ja miks. Milliseid programmid on üksteisega sarnased, millised raskemad jne. See andis mulle hea ülevaate, kust võiksin ka mina oma programmeerimise õppimisega alustada. 
2. Unixi kasutama õppimine. Taaskord sain päris palju kasulikku informatsiooni, kust leida lisa teavet ning miks see on autori arvates oluline.
3. Veeb ja HTML. Kunagi väga ammu, umbes 10 aastat tagasi oli mu esimene ja viimane kokkupuude HTML-iga, kui gümnaasiumis pidime endale kodulehe tegema. Kui mälu mind ei peta, siis lõppkokkuvõttes polnud see midagi hullu, aga nagu ka autor mainib, siis enamik veebilehekülgi on sisutühjad ja mõttetud. Nõustun sellega.
4. Inglise keel. Ei vaja lisa kommentaare :)

Autori sõnul on hea häkker see, kes kirjutab avatud lähtekoodiga tarkvara ning avaldab kasulikku informatsiooni, aitab tarkvara testida ja siluda, hooldab infrastruktuuri. Selle, kas sa oled hea häkker või mitte, põhineb teiste, nö juba päris häkkerite tagasisidest. Nii et ükskõik kui hästi sa enda arust koodi kirjutad, ei ole sa häkker enne, kui sul on piisavalt kiitvaid arvustusi teiste häkkerite poolt. 

Eric S. Raymondi kirjutis aitas mul väga palju mõista, mida tegelikult häkkerluse ja keda häkkerite all mõistetakse. Ja häkkerid tegelikult ei pea olema vaid IT-valdkonna inimesed, kui järgida samasid punkte ja põhimõtteid, mis autor oli välja toonud, võid sa olla häkker mis tahes alal. 

9. IT juhtimine ja riskihaldus

Üheksanda nädala ülesandeks on kirjeldada kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad kaht erinevad juhitüüpi. 


Siinohal tooksin välja ka kursuse materjalis kirjeldatud erinevad juhi tüübid:

• juht (leader) – juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna.

• teavitaja/suhtleja (communicator) – juht kogub, süstematiseerib ja levitab infot vastavalt saajate rollidele; halba ei tee ka võime infot tõlgendada ja eri osapooltele arusaadavaks teha, samuti tuleb aeg-ajalt otsustada, kellele seda jagada (allpoolkirjeldatud häireolukord on heaks näiteks).

• treener/juhendaja (coach) – juht peaks suutma valida õiged inimesed ning stimuleerida nende edasist arengut, samuti on sarnaselt meeskonnamängude treeneritele kesksel kohal koostööoskuste edendamine meeskonnas.

• mentor/õpetaja (mentor) – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest; eriti oluliseks muutub see olukordades, kus on vaja pikemaajalist lähedast koostööd väheste inimestega. Siin leiab huvitavaid näiteid vaba tarkvara maailmast.

• arengumootor (change agent) – juhi ülesandeks on tagada ajaga kaasaskäik ning innovaatilise õhkkonna loomine; selle rolli headeks näideteks on olnud Apple'i juhid.

• ülemus (power broker) – vahel peab juht ka võimu kasutama, ent selle oskusest sõltub tihti, kuidas olukord laheneb ning kas sellega võivad tekkida uued riskitegurid (näiteks töötaja vallandamisel).

Et mitte diskrimineerida, kirjeldan ühte nais- ja ühte meesjuhti, üks neist eestlane ja teine välismaalane.

Esiteks Kristel Kruustük, rahvusvahelise IT-ettevõtte Testlio juht. Mis mulle väga meeldib on see, et Kristel alustas IT õpinguid nö puhtalt lehelt, ta ei olnud juba põhikoolist saadik teadnud, et ta tahab IT-d õppida ja juba siis näiteks programmeerimisega alustanud. See annab ka minule lootust, et ka minust võib asja saada :) Väga positiivne ja sihikindel noor naisterahvas, kellel on siht silme ees ning kes ei karda ka ebaõnnestumisi. Kindlasti väga suureks eeskujuks noortele naistele, kes veel ei tea, mis valdkonnas nad tahaksid pärast keskkooli tegutseda. Ehe näide, et naine IT-sektoris või üldisemalt tehnoloogiavaldkonnas ja ettevõtluses, on tänasel päeval täiesti OK. Minu arvates on Kristel juht / leader tüüpi, kuna ta teab, kuhu ta soovib välja jõuda ning nagu näha, oskab ta suurepäraselt oma tiimi püstitatud eesmärkideni juhtida. 

Teiseks Steve Jobs, infotehnoloog ja ettevõtja, Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne tegevjuht. Jobsil olid oma arusaamad nii inimeste kui ka firma juhtimisest, mis kõigile kaugeltki meelt mööda ei olnud. Jobs ise on oma karmi töötajatega käitumise kohta öelnud, et kõik tema töötajad on väga targad ning võiksid valida töötamise üks kõik millises teises firmas, kuid millegipärast nad seda ei tee ning nende koostöö tulemusena on sündinud imelisi asju. Tema edu võtmeteks olid muuhulgas fookus õigetele asjadele, lihtsus ja elegantsus (näiteks disainis), end to end vastutuse võtmine, teistest maha jäädes tuleb teha suurem hüpe innovaatilise toote näol, toode ise on tähtsam kui kasum, mitte teatud gruppidele fookuse seadmine, oluline on teada nii suurt pilti kui ka detaile, humanitaarteaduste ühendamine teadusega, näost näkku kohtumised. Jobs oli kontrollifriik, kes ideede saamiseks kaasas küll teisi inimesi, kuid lõpp otsused tegi siiski ise. Minu arvates oli Jobsis nii arengumootori, juhi kui ka ülemuse tüüpi.

Üldiselt arvangi, et ükski juht ei ole ainult ühte konkreetset tüüpi, vaid on kombineeritud erinevatest tüüpidest ning kindlasti tuleb see pigem kasuks kui kahjuks.


Kasutatud kirjandus:

https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/IT_juhtimine_ja_riskihaldus
https://www.kaubamaja.ee/ettevotja-visionaar-juht-ema-naine-blog-9-768997-20180430084529?

gclid=CjwKCAjw95D0BRBFEiwAcO1KDOBY7dFWgVZC8em4tkx1Uu_TLh3PEXwB1_i7NwpFWe7S_IRDN4dFqxoCkVgQAvD_BwE
https://hbr.org/2012/04/the-real-leadership-lessons-of-steve-jobs