8. IT proff...?

Kaheksanda nädala ülesandeks on kirjutada lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis (tänase seisuga; vajalikud eeldused, omadused ja oskused).

Kuna ma ise ei töötan küll IT firmas, aga mitte IT osakonnas, siis ma võin ainult oletada, milliseid omadusi, eeldusi ja oskusi tööandja oma töötajalt ootab. Ilmselgelt on ideaalselt töötajat väga raske, kui mitte võimatu leida ning uue töötaja palkamisel peab tööle võtja mingites aspektides järeleandmisi tegema. Eks see olegi iga tööandja otsustada, milliseid omadusi ta kõrgemalt hindab.

Minu hinnangul peaks IT profil olema järgmised omadused (ei ole järjestatud tähtsuse alusel):

• Tehnilised teadmised. Kindlasti on töötajal vaja tehnilisi teadmisi oma valdkonnast, et oma tööga hästi hakkama saada. Arvan, et proff ei pea ja ei suudagi teada / osata kõike, aga tal peab olema võime õppida uusi asju ning vajadusel küsida kolleegidelt abi või uurida lisa internetist.
• Kohanemisvõime. Kõigis firmades ja töökohtades, mitte ainult IT sektoris, tuleb ette olukordi, kus peab kiiresti reageerima, mõtlema, uusi ideid välja käima. Minul on alati uues kohas alustades raskusi töökeskkonda sisse sulandumisega, oma arvamuse avaldamisega jne, kuid iga korraga olen suutnud ennast kiiremini ümber kohandada ja keskkonnaga harjuda.
• Kommunikeerumine, võõrkeelte oskus. Väga oluline punkt minu meelest. Kui sa kolleegide ja mis veelgi hullem, klientidega suhelda ei oska, siis teeb see kahju nii sinule endale kui kogu firmale. IT proff peab minu arvates valdama ka võõrkeeli, ilmselt inglise keele oskuseta pole IT sektoris midagi teha, kuid teised võõrkeeled annavad kindlasti eelise. Tänu oma võõrkeelte oskustele olen leidnud viimased kaks töökohta Eestis.
• Lõpetatud eriala. Pole praeguse hetke seisuga enam kursis, aga kui esimest korda ülikoolis käisin, siis IT tudengeid värvati juba esimese semestri lõpus töökohtadele ning paljudel jäi selle tõttu ka kool pooleli. Ma ei tea ka, kui vajalik on nö paberi olemasolu erasektoris. Näiteks minu eelmistest diplomitest pole mul otseselt kasu olnud. Ehk tööandja on vaadanud, et kui olen ülikooli lõpetanud, siis ilmselt olen sihikindel ja õppimisvõimeline. Arvan, et IT proff võiks siiski olla lõpetanud ülikooli, kas täpselt oma praegusel erialal, ei ole minu arvates kõige olulisem.
• Koos töötamise oskus. Praegusel ajal on väga vähe üksinda nurgas nokitsejaid. Igal erialal töötatakse tiimides ning jagatakse ülesandeid. Kui töötaja ei suuda teiste arvamust kunagi aktsepteerida või isegi mitte mõelda muudele lahendustele, kui ta ise on välja käinud, siis minu silmis ei saa ta kuidagi moodi olla proff.
• Teadmiste edasi andmine. IT proff peaks suutma oma teadmisi ja oskusi edasi anda oma "õpipoistele". Tulevikule mõeldes annab see positiivses mõttes juurde nii profile kui ka nö õpilasele.
• Enese täiendamine. IT proff peab ennast täiendama. Praeguses maailmas toimuvad muudatused väga kiiresti ning minu arvates on enese täiendamine oluline. Ei saa jääda lihtsalt 20-aastase pagasi peale lootma ja mitte midagi juurde õppida. Tänapäeval on õnneks enese täiendamise jaoks väga väga palju erinevaid võimalusi.
• Tutvused / kontaktid. Kindlasti tulevad proffile kasuks erinevad tutvused, nii IT alased kui ka muude erialade omad. IT on tänapäeval väga tihedalt seotud kõigi valdkondadega ning informatsiooni või abi saamiseks teatud küsimustes on otsesed kontaktid ideaalsed.

7. Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Seitsmenda nädala ülesandeks on analüüsida, mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut ning tuua iga variandi kohta mõni näide. 

Sellenädalase teema käigus sain copylefti tegeliku tähendusega esmakordselt tuttavaks. 
Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimis seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. [1]

Copyleft litsentsid annavad tavaliselt kasutajale sellised õigused:

1. vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
2. vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
3. vabadus tööd muuta,
4. vabadus levitada muudetud töid. [1]

Levinud copyleft lepingud on:

• AGPL - Affero General Public License, väga tugev. Nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla, sealjuures peetakse ka tarkvara kasutamist võrgu kaudu selle levitamiseks. [2] Näiteks: Nextcloud, rakendus on sarnane Dropboxile, Office 365 ja Google Drivele, aga seda saab kasutada tavalistes kodu arvutites ja failide säilitamiseks mitteärilistel eesmärkidel. [3]

• GNU GPL - GNU General Public License, tugev. Nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla. [2] Näiteks: MySQL, on vaba ja open-source tarkvara. Seda kasutatakse mitmetes andmebaasipõhistes veebi rakendustes, nt Joomla, WordPress, samuti kasutatakse seda paljudes populaarsetes veebilehekülgedes, nt Facebook, Twitter, YouTube. [4]

• GNU LGPL - GNU Lesser General Public License, nõrk. Lubab erandeid, näiteks linkimist ärivaraliste teekidega. [2] Näiteks: VLC Media Player, on saadaval nii lauaarvutite operatsioonisüsteemide kui ka mobiilsete platvormide (nt Android, iOS) jaoks. [5]

• Puuduv copyleft. Võimaldavad tuletatud koodist teha ka ärivara. Näiteks: Wikipedia.
  
  

Kuna tutvusin teemaga esmakordselt, siis ei oska väga täpselt öelda, mismoodi mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut, kuid sellenädalane informatsioon oli ilmselgelt mulle kasulik ning õpetlik.

Kasutatud kirjandus:
[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
[2] https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
[3] https://en.wikipedia.org/wiki/Nextcloud
[4] https://en.wikipedia.org/wiki/MySQL
[5] https://en.wikipedia.org/wiki/VLC_media_player

6. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Kuuenda nädala ülesandeks on lugeda läbi vähemalt 2.peatükk Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinnata pakutavaid lahendusi.
Toon siinkohal välja mõned punktid:

•  20 Years Of Commercial Monopoly
  Suur osa tänapäeva meelelahutustööstusest on üles ehitatud autoriõigusega kaitstud teoste ainuõigusele. Seda soovitakse säilitada, kuid selle vahega, et kui praegu on autoriõigusega töö kaitstud autori eluiga + 70 aastat, siis pärast muudatust oleks see 20 aastat alates avaldamisest.
  Minu arust on see täitsa mõistlik, autori eluiga + 70 aastat on ikka meeletult pikk aeg, eriti kui arvestada, kui kiiresti praegu meie maailm muutub ja on muutumas. Samas võiks ilmselt mõelda ka sellele, et eri valdkondadele kehtestada eri aastate määr, sest ühes valdkonnas piisaks ilmselt ka viiest aastat, aga teises valdkonnas kindlasti mitte. Peaks natuke laiemalt mõtlema.

•  Registration After 5 Years
  Autoriõiguste kaitse tuleks avaldatavatele töödele anda automaatselt nagu ka preagu, aga õiguste omanikud, kes soovivad autoriõiguste kaitset jätkata ka viie aasta möödudes, peavad selle registreerima.
  Arvan, et see punkt võiks olla kooskõlas eelmise punktiga (20 Years Of Commercial Monopoly), milles minu nägemuse kohaselt võiks eri valdkondadele sätestada erinev autoriõiguste aastate määr ja kui see saab täis (näiteks 10 aastat), siis pärast seda on autoril õigus monopoli pikendada. See võiks siis olla kas sama aastate määr või siis võiks pikendamise aeg olla poole lühem, näiteks 10 aasta korral siis viis aastat lisa.

• Free Non-Commercial Sharing
  Eesmärgiks on reguleerida kopeerimist kasumi saamise eesmärgil. Ehk siis kui aastakümneid tagasi oli täiesti normaalne, kui sa saatsid sõbrale kellegi teise avaldatud luuletuse, siis praegusel hetkel see enam nii ei ole (Rick Falkvinge ja Christian Engströmi põhjal).
  Eestis meil nii karmid seadused selle koha pealt ei ole ning teiste inimeste teoseid võib jagada ja kopeerida, kui selle eesmärgiks ei ole kasumi saamine. Minu arust on see mõistlik, aga samas on praeguses maailmas ilmselt ka üsna raske aru saada, kes teenib näiteks mingi Instagrami postitusega kasumit ja kes mitte. 

5. Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Viienda nädala ülesandeks on valida üks Virginia Shea 10 käsust ja tuua mõni hea näide oma enda kogemustest. 

Mind pani kõige rohkem mõtlema punkt nr 6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). See peaks olema Interneti alustala ja ilmselt ongi. Mina isiklikult pole kunagi olnud suur kommentaaride kirjutaja, lugeja ja üldse oma arvamuse avaldaja läbi interneti. Teine lugu on otse suheldes, siis mul pole mingit probleemi oma arvamuse avaldamisega, aga miks ma ei kipu seda internetis tegema, ei tea. Kas mulle meeldib langeda diskussiooni inimestega, keda ma vahetult näen, kelle emotsioone ma saan vahetult mõista nii kuulmise kui nende miimika kaudu või ei jaksaks ma lihtsalt teatud arutelu teema erinevate osalejate vastuseid oodata?

Teisalt olen ma alati olnud ka väga enesekriitiline. Ehk olen ma mingeid küsimusi jätnud küsimata sellepärast, et arvan, et need peaksid kõigile olema iseenesestmõistetavad ning ei ole soovinud saada negatiivset tagasisidet. Ja kui ma mingi teema osas ei ole 100% kindel, ei ole ma nõus oma poolikut informatsiooni avaldama, vähemalt mitte kirjalikult. Peaksin ka mainima, et enese väljendamine on läinud raskemaks võrreldes nt sellega, kui käisin veel gümnaasiumis. Vahepealsed aastad välismaal elades ning praegu igapäevaselt kolmes keeles suhtlemine teeb nii suulise kui ka kirjaliku eneseväljendamise kohati üsna keeruliseks, on hetki, kus teatud sõna ei tule mitte üheski keeles meelde ja siis jälle tuleb sõna meelde vales keeles. 

Ilmselt pole ma aktiivselt ka arvamust avaldanud ja ise teemasid püstitanud, sest alati, kui mul on vaja olnud informatsiooni, olen ma nö googledades selle ka leidnud. Vahel on selleks küll aega kulunud rohkem, kui olen eeldanud, aga otsitava teabe olen ma alati leidnud. Kas siis ühes või teises või kolmandas keeles. Vahepeal tuleb aga informatsiooni liiga palju ning siis on tegemist ka sellega, et välja selgitada, kas kõik on ikka tõene ja milliseid allikaid võib usaldada ja milliseid mitte. 

Mind pani igatahes see punkt mõtlema, et äkki oleks tõesti aeg oma teadmisi tasapisi jagama hakata ning kindlasti oleks kellelgi sellest kasu.