Lugesin Eesti infoühiskonna arengukavast 2020 läbi visiooniosa 2. peatükis. See pärineb 2012-2013.aastast ning ülesandeks on kirjeldada praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.
Kõige enam realiseerunud visioonipunkt
Arvan, et kõige enam realiseerunud visioonipunkt on esimene, inimeste parem elu. Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Meile pole kehtestatud suuri väljendus- ja netivabaudse piiranguid. Meid on üsna hästi koolitatud, mis on viisakas netisuhtlus ja kuidas tuleb internetis käituda ning kui kommentaariumites läheb asi nö üle käte, siis on instantsid, mis inimesi selle eest ka karistavad. Kuigi ma pole kunagi väga suur neti kommentaaride lugeja olnud, siis arvan, et suhtlus on muutunud viisakamaks, kuid kindlasti on meil veel väga suur arenemisruum.
Targa tarbija suhtes on mul kahetised mõtted. Esiteks jaa, inimesed on hakanud rohkem interneti kaudu kaupa ostma, kuid üsna sageli ostetakse asju, mida reaalselt vaja pole. Tellitakse Hiinast igasugust "jama" ning kulutades sellega mõttetult raha ning kahjustades ka keskkonda.
Erasektori pakutavad kasutatavad teenused on tunduvalt paremad ja kasutajamugavamad kui avaliku sektori teenused. Erasektor peab rohkem mõtlema, kuidas kasutaja elu mugavamaks ja lihtsamaks teha, et klient nende teenust uuesti kasutaks, kuid avaliku sektori netileheküljed on kohati väga ebaloogiliselt ülesehitatud ning disainile pole erilist rõhku pandud.
Eesti on siiamaani mõneski aspektis teistele riikidele eeskujuks, näiteks digiallkirjasamise, Mobiil ID ja Smart ID kasutamisega. Välismaal elades tundsin sellistest teenustest väga puudust ja hetkel ei oskaks oma elu selliste meie jaoks iseenesestmõistetavate võimalusteta ette kujutadagi.
Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt
Tooksin siinkohal välja punkti number kaks, elujõuline Eesti kultuuriruum. Arengukavas on välja toodud, et Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv. Ausalt öeldes ei ole ma sellest mitte midagi kuulnud. Ilmselt nt googeldades leiaks küll informatsiooni erinevate kultuuripärandite kohta, kuid ilmselt peaks sellele rohkem reklaami tegema. Kindlasti ka kõiki igapäevaseadmeid ei saa eesti keele tehnoloogia abil kasutada. E-teenused, mis on Eestis loodud, on ilmselgelt kasutatavad ka eesti keeles, kuid enamik välismaised e-teenuseid mitte.
kolmapäev, 26. veebruar 2020
neljapäev, 20. veebruar 2020
3. Uus meedia...?
Sellenädalaseks teemaks on kirjeldada ühte uue meedia komponentidest ning analüüsida, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud.
Valisin kirjeldamiseks võrguajakirjanduse.
Kõige varasemad ajalehed tekkisid juba 16.sajandil, kui leiutati masstrüki tehnoloogiad. Esimeseks eraomandis ajalehe väljaandjaks oli Mingi dünastia aastal 1582 Hiinas. Esimene ajaleht Euroopas ilmus 1605 Strassburgis.
Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene. Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud Perno Postimees, millest mitme nime- ja asukohavahetuse järel kujunes Eesti vanim enam-vähem järjepidevalt ilmunud ajaleht (tänapäevane Postimees).
Üsna varsti pärast Interneti tekkimist hakati looma elektroonilisi andmebaase ajaleheartiklitest. Nt 1970. aastal alustas New York Times artiklite kokkuvõtete kogumist. 90-ndatel hakkasid ilmuma ajalehtede võrguversioonid.
Praeguseks hetkeks saab peaaegu kõiki väljaandeid ja artikleid lugeda ka võrgus. Nii mitmedki varasemalt paberkandjal ilmunud ajalehed ja / või ajakirjad on "üle kolinud" internetti. Miks? Kindlasti üheks mõjuvaks põhjuseks on info edastamise kiirus. Kui internet levis ja muutus kiiremaks ning kõigile kättesaadavaks, muutus ka info liikumine kiiremaks.
Paberkandjal ajalehed ilmuvad kord päevas või harvem, mistõttu kajastatakse nendes põhjalikumalt aktuaalseid teemasid. Digitaalselt ilmuvad artiklid on mõjutanud lugejaid nii, et ajakirjanikelt oodatakse aina kiiremat reageerimist, mis on minu arvates põhjustanud väga suurte kirjavigade arvu ning lausete moodustamine on kohati väga konarlik.
Uudiste vabalt ja tasuta kättesaamine mõjutab kindlasti paberkandjal väljaandjaid, sest kes tahaks maksta teenuse eest, mida saab ka tasuta? Samas pole kõik artiklid veebis tasuta kättesaadavad, nö kuumemad artiklid on tasustatud, võimalik on osta lugemisõigus ainult teatud artiklile või tagada endale natukene suurema summa eest ligipääs näiteks kuuks ajaks kõigile kirjastuse artiklitele.
Arvan, et paberajakirjandus ei kao veel nii pea, kuid ilmselt väheneb selle hulk siiski. Ka mulle meeldib vahel hoida käes päris ajalehte ja tunne seda lugedes on hoopis teine, kui lugeda teksti arvuti ekraani vahendusel.
https://et.wikipedia.org/wiki/Ajakirjandus
https://en.wikipedia.org/wiki/Journalism
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Uus_meedia...%3F
Valisin kirjeldamiseks võrguajakirjanduse.
Kõige varasemad ajalehed tekkisid juba 16.sajandil, kui leiutati masstrüki tehnoloogiad. Esimeseks eraomandis ajalehe väljaandjaks oli Mingi dünastia aastal 1582 Hiinas. Esimene ajaleht Euroopas ilmus 1605 Strassburgis.
Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene. Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud Perno Postimees, millest mitme nime- ja asukohavahetuse järel kujunes Eesti vanim enam-vähem järjepidevalt ilmunud ajaleht (tänapäevane Postimees).
Üsna varsti pärast Interneti tekkimist hakati looma elektroonilisi andmebaase ajaleheartiklitest. Nt 1970. aastal alustas New York Times artiklite kokkuvõtete kogumist. 90-ndatel hakkasid ilmuma ajalehtede võrguversioonid.
Praeguseks hetkeks saab peaaegu kõiki väljaandeid ja artikleid lugeda ka võrgus. Nii mitmedki varasemalt paberkandjal ilmunud ajalehed ja / või ajakirjad on "üle kolinud" internetti. Miks? Kindlasti üheks mõjuvaks põhjuseks on info edastamise kiirus. Kui internet levis ja muutus kiiremaks ning kõigile kättesaadavaks, muutus ka info liikumine kiiremaks.
Paberkandjal ajalehed ilmuvad kord päevas või harvem, mistõttu kajastatakse nendes põhjalikumalt aktuaalseid teemasid. Digitaalselt ilmuvad artiklid on mõjutanud lugejaid nii, et ajakirjanikelt oodatakse aina kiiremat reageerimist, mis on minu arvates põhjustanud väga suurte kirjavigade arvu ning lausete moodustamine on kohati väga konarlik.
Uudiste vabalt ja tasuta kättesaamine mõjutab kindlasti paberkandjal väljaandjaid, sest kes tahaks maksta teenuse eest, mida saab ka tasuta? Samas pole kõik artiklid veebis tasuta kättesaadavad, nö kuumemad artiklid on tasustatud, võimalik on osta lugemisõigus ainult teatud artiklile või tagada endale natukene suurema summa eest ligipääs näiteks kuuks ajaks kõigile kirjastuse artiklitele.
Arvan, et paberajakirjandus ei kao veel nii pea, kuid ilmselt väheneb selle hulk siiski. Ka mulle meeldib vahel hoida käes päris ajalehte ja tunne seda lugedes on hoopis teine, kui lugeda teksti arvuti ekraani vahendusel.
https://et.wikipedia.org/wiki/Ajakirjandus
https://en.wikipedia.org/wiki/Journalism
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Uus_meedia...%3F
neljapäev, 13. veebruar 2020
2. Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu
Selle nädala teemaks on kirjeldada kaht erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üht, mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla (s.t. tuleb sealtmaalt tänasesse välja) ja teist, mis on tänaseks juba täiesti kadunud (kas asendunud uuemate tehnoloogiate / tavadega või muul põhjusel välja surnud).
E-mail
E-post ehk elektronpost on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Enne e-posti loomist saadeti sõnumeid kirjade ja telegrammidena, hiljem ka teleksite ja faksidena.
Eksperimentaalne e-posti ülekandmine arvutisüsteemide vahel algas varsti pärast ARPANETi loomist 1969. aastal. E-maili "isaks" peetakse arvutitehnik Ray Tomlinsoni, kes saatis esimese meilisõnumi võrgu kaudu. Ta võttis kasutusele märgi @, et eraldada kasutaja nime ning arvutit (aasta 1971). Arvutid, mille vahel esimene meilivahetus toimus, asusid üksteise kõrval.
Oluliseks teetähiseks e-posti ajaloos on 3.august 1984, kui USAst saadeti Saksamaale esimene e-kiri.
Tänapäeva maailmas ei kujuta keegi meist ette elu meilisõnumiteta. E-post on igas töövaldkonnas igapäevaseks suhtlusvahendiks ning inimestel on tavaliselt kaks või enamgi meili aadressi, mida kasutatakse erineva otstarbe jaoks. E-kirjade vahetamine tavasuhtluses on ilmselgelt vähenenud tänu erinevate sotsiaalvõrgustike loomisega, kus on palju lihtsam ja kiirem sõpradega kontakteeruda ning igapäevaseid teemasid arutada chattides.
Kuigi enamik, umbes 90% kõigist e-mailidest on rämpspost, on see siiski väga oluline komponent praeguses ühiskonnas.
https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_email
https://et.wikipedia.org/wiki/E-post
https://en.wikipedia.org/wiki/Email_spam
Muusika
Muusika kuulamise meetodid on drastilisel muutnud viimase 70 aasta jooksul.
1950-ndate alguses leiutati esimesed transistorraadiod ja 1960 ja 1970-ndatel oli see kõige populaarsem elektrooniline kommunikatsioonivahend. Tänapäeval kasutatakse transistorraadiot veel autodes, kuid kodudest enam naljalt seadeldist ei leia. Muusika kuulamise harjumusi muutis kaasaskantava transistorraadio leiutamine, mis võimaldas inimestel muusikat nautida igal pool. 1980-ndate alguses asendati odavad transistorraadiod kõrgema audio kvaliteediga toodetega, nagu näiteks kaasaskantavad CD pleierid, selle järgselt kaasaskantavad meedia pleierid (nt MP3 mängijad). Tänapäeval aga on muusikakuulamiseks vaid üks vahend - nutiseade. Läbi mitmesuguste äppide (nt Spotify, Apple Music, Google Play Music, Tidal jne) on erinevate artistide muusika kõigile kättesaadav. Enamik inimesi kasutab muusika kuulamiseks telefoni ning omavad kaasaskantavat kõlarit, et muusikat kas või kodus hea kvaliteediga kuulata. Tihti ühendadakse kodudes telefon kas telekaga või kõlaritega ning nauditakse muusikat seda kaudu.
https://digitark.ee/millega-kuulata-muusikat/
https://en.wikipedia.org/wiki/Transistor_radio
E-post ehk elektronpost on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Enne e-posti loomist saadeti sõnumeid kirjade ja telegrammidena, hiljem ka teleksite ja faksidena.
Eksperimentaalne e-posti ülekandmine arvutisüsteemide vahel algas varsti pärast ARPANETi loomist 1969. aastal. E-maili "isaks" peetakse arvutitehnik Ray Tomlinsoni, kes saatis esimese meilisõnumi võrgu kaudu. Ta võttis kasutusele märgi @, et eraldada kasutaja nime ning arvutit (aasta 1971). Arvutid, mille vahel esimene meilivahetus toimus, asusid üksteise kõrval.
Oluliseks teetähiseks e-posti ajaloos on 3.august 1984, kui USAst saadeti Saksamaale esimene e-kiri.
Tänapäeva maailmas ei kujuta keegi meist ette elu meilisõnumiteta. E-post on igas töövaldkonnas igapäevaseks suhtlusvahendiks ning inimestel on tavaliselt kaks või enamgi meili aadressi, mida kasutatakse erineva otstarbe jaoks. E-kirjade vahetamine tavasuhtluses on ilmselgelt vähenenud tänu erinevate sotsiaalvõrgustike loomisega, kus on palju lihtsam ja kiirem sõpradega kontakteeruda ning igapäevaseid teemasid arutada chattides.
Kuigi enamik, umbes 90% kõigist e-mailidest on rämpspost, on see siiski väga oluline komponent praeguses ühiskonnas.
https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_email
https://et.wikipedia.org/wiki/E-post
https://en.wikipedia.org/wiki/Email_spam
Muusika
Muusika kuulamise meetodid on drastilisel muutnud viimase 70 aasta jooksul.
1950-ndate alguses leiutati esimesed transistorraadiod ja 1960 ja 1970-ndatel oli see kõige populaarsem elektrooniline kommunikatsioonivahend. Tänapäeval kasutatakse transistorraadiot veel autodes, kuid kodudest enam naljalt seadeldist ei leia. Muusika kuulamise harjumusi muutis kaasaskantava transistorraadio leiutamine, mis võimaldas inimestel muusikat nautida igal pool. 1980-ndate alguses asendati odavad transistorraadiod kõrgema audio kvaliteediga toodetega, nagu näiteks kaasaskantavad CD pleierid, selle järgselt kaasaskantavad meedia pleierid (nt MP3 mängijad). Tänapäeval aga on muusikakuulamiseks vaid üks vahend - nutiseade. Läbi mitmesuguste äppide (nt Spotify, Apple Music, Google Play Music, Tidal jne) on erinevate artistide muusika kõigile kättesaadav. Enamik inimesi kasutab muusika kuulamiseks telefoni ning omavad kaasaskantavat kõlarit, et muusikat kas või kodus hea kvaliteediga kuulata. Tihti ühendadakse kodudes telefon kas telekaga või kõlaritega ning nauditakse muusikat seda kaudu.
https://digitark.ee/millega-kuulata-muusikat/
https://en.wikipedia.org/wiki/Transistor_radio
kolmapäev, 5. veebruar 2020
1. Noppeid IT ajaloost - Idufirmad
Eesti idufirmade kasv on jätkuvalt tõusu teel, kuid alati pole headest ideedest nö asja saanud. Toon siinkohal välja minu meelest kolm väga head ideed, mis kahjuks jäid realiseerimata.
Signwise. Idee oli luua esimene piiriülene e-allkirjastamise ja autentimise teenus EL-is. Plaanis ei olnud mitte luua uut digiallkirjastamise tehnoloogiat, vaid välja arendada veebiportaal, mida saavad ühtmoodi kasutada kõik digiallkirjastajad igas Euroopa riigis. Signwise’i portaali eesmärgiks oli digiallkirjastatavate dokumentide hoiustamine, allkirjastamine ja jagamine. Kuna olen välismaal elanud ning kogenud, milline peavalu ja erinevate asutuste vahel jooksmine on, et saada paberitele allkirju, siis oleks selline lahendus säästnud väga palju aega ning loodust (loe:paberit). Dokumendid oleks kiiresti arvutist leitavad ning neid ei peaks säilitama paberkandjal kaustas juhuks, kui neid vaja peaks minema.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/signwise-arendab-uleeuroopalist-digiallkirja-teenust?id=65865906
Yoga. Targa maja juhtimise IT-süsteem. Selle idufirma lahendused võeti reaalselt ka kasutusele, koostööd tehti nt Elioniga, kuid mingil hetkel hüppaisd suurinvestorid alt ning firma läks pankrotti. Eesmärgiks oli luua intelligentne hoonesüsteem, lahendust pakuti nii uutele kui ka renoveeritavatele kontoritele, kortermajadele ja eramutele. Minu meelest oleks päris tore, kui kontoris liiguksid kardinad ette või eest ära vastavalt valguse tasemele ja samuti kustuksid tuled automaatselt, kui valgus tase on piisavalt kõrge tagamaks õige valgustatus. Esiteks muudaks see meie elu mugavamaks ja lihtsamaks, kuid teisalt säästaks ka loodust ja energiat.
https://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/14/yoga-targa-maja-looja
Palleter. Esialgne idee oli luua süsteem, mis aitaks kokku viia kaubiku, kus oleks veel tühja ruumi ning inimese / firma, kes soovib oma kaupa transportida. Pärast tehnoloogia loomist, kui nii vedajatele kui klientidele tehti juba pakkumisi, selgus, et teostus ei tööta. Seda nii ajalises kui ka hinnalises mõttes. Äri otsustati lõpetada. Idee oli minu arvates päris hea, et kaubikud ei peaks pooltühjalt sõitma ja kliendid saaks kulusid jagada, sh säästa ka aega ja loodust. Ilmselt Eesti on sellise idee jaoks väike, just selles mõttes, et meil pole nii palju ettevõtteid ning veoautosid, kes teenuse pakkumisest huvitatud oleksid. Pärast pankroti otsuse teatamist osteti aga nende tehnoloogia ära, firma tegutseb uue nime alt ning ärimudel on sootuks teistsugune kui varasemalt. Nimelt pakutakse nüüd teenust suurtele ettevõtetele saadetiste liikukmise jälgimiseks.
https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/kevadel-poe-kinni-pannud-palleteri-ostis-ara-maailma-suurimaid-erakapitalifonde-ari-jatkub-uue-nime/
Signwise. Idee oli luua esimene piiriülene e-allkirjastamise ja autentimise teenus EL-is. Plaanis ei olnud mitte luua uut digiallkirjastamise tehnoloogiat, vaid välja arendada veebiportaal, mida saavad ühtmoodi kasutada kõik digiallkirjastajad igas Euroopa riigis. Signwise’i portaali eesmärgiks oli digiallkirjastatavate dokumentide hoiustamine, allkirjastamine ja jagamine. Kuna olen välismaal elanud ning kogenud, milline peavalu ja erinevate asutuste vahel jooksmine on, et saada paberitele allkirju, siis oleks selline lahendus säästnud väga palju aega ning loodust (loe:paberit). Dokumendid oleks kiiresti arvutist leitavad ning neid ei peaks säilitama paberkandjal kaustas juhuks, kui neid vaja peaks minema.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/signwise-arendab-uleeuroopalist-digiallkirja-teenust?id=65865906
Yoga. Targa maja juhtimise IT-süsteem. Selle idufirma lahendused võeti reaalselt ka kasutusele, koostööd tehti nt Elioniga, kuid mingil hetkel hüppaisd suurinvestorid alt ning firma läks pankrotti. Eesmärgiks oli luua intelligentne hoonesüsteem, lahendust pakuti nii uutele kui ka renoveeritavatele kontoritele, kortermajadele ja eramutele. Minu meelest oleks päris tore, kui kontoris liiguksid kardinad ette või eest ära vastavalt valguse tasemele ja samuti kustuksid tuled automaatselt, kui valgus tase on piisavalt kõrge tagamaks õige valgustatus. Esiteks muudaks see meie elu mugavamaks ja lihtsamaks, kuid teisalt säästaks ka loodust ja energiat.
https://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/14/yoga-targa-maja-looja
Palleter. Esialgne idee oli luua süsteem, mis aitaks kokku viia kaubiku, kus oleks veel tühja ruumi ning inimese / firma, kes soovib oma kaupa transportida. Pärast tehnoloogia loomist, kui nii vedajatele kui klientidele tehti juba pakkumisi, selgus, et teostus ei tööta. Seda nii ajalises kui ka hinnalises mõttes. Äri otsustati lõpetada. Idee oli minu arvates päris hea, et kaubikud ei peaks pooltühjalt sõitma ja kliendid saaks kulusid jagada, sh säästa ka aega ja loodust. Ilmselt Eesti on sellise idee jaoks väike, just selles mõttes, et meil pole nii palju ettevõtteid ning veoautosid, kes teenuse pakkumisest huvitatud oleksid. Pärast pankroti otsuse teatamist osteti aga nende tehnoloogia ära, firma tegutseb uue nime alt ning ärimudel on sootuks teistsugune kui varasemalt. Nimelt pakutakse nüüd teenust suurtele ettevõtetele saadetiste liikukmise jälgimiseks.
https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/kevadel-poe-kinni-pannud-palleteri-ostis-ara-maailma-suurimaid-erakapitalifonde-ari-jatkub-uue-nime/
Tellimine:
Postitused (Atom)